Esimesed kirjalikud teated Kõlleste (Kellese, Köllitz) vallast on pärit 17.sajandist. Kõlleste vald kuulus Kanepi kihelkonna alla ja territoorium hõlmas teisi külasid kui praegu. Valla piire on muudetud mitmel korral. Vahepeal oli kasutusel nimi Krootuse. 1921.a. sügisel võeti vallanõukogu otsusel "muistne eesti nimi Kõlleste" uuesti tarvitusele.
Rahvalugemise andmetel 1922.aastal oli valla pindala ca 75 km2, elanike arv 1411, külasid 10: Heisri, Hurmi , Karaski, Kinda, Kubijüri, Krootuse, Kõlleste, Salitse, Tuulemäe, Tsähkna;
mõisaid: riigimõisad - Hurmi, Karaski (Musti ja Valge karjamõis, Krootuse

(Sarlottenhofi ja Sõearu karjamõis), Heisri,
ostetud talusid aastal 1872-12;
tööstused: jahuveski Kõlleste vallas, piiritusevabrik;4 algkooli;
seltsid ja ühingud: Kõlleste-Võrumaa Rahvahariduse Seltsi haruselts (asutatud 1907, liikmeid 100), rahvaraamatukoguselts, Kõlleste lugemisring, Hurmi noorsooühing, tulekahju puhul vastastikku abistamise selts, Põllumeestekogu Kõlleste (asutatud 1920), masinatarvitajate-ühing Kõlleste (1922) , Kõlleste-Karaski ;
2 vaestemaja;
postiagentuur Kõllestes.
(Andmed on pärit raamatust "Võrumaa maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus" välja antud Tartus 1926.a. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastuse poolt) .
Eesti taasiseseisvumisega otsustas volikogu taastada endise valla, kuigi uutes piirides, vana nimega "Kõlleste".
26.septembril 1991.a. taastati Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega Kõlleste valla omavalitsuslik staatus.
Kõlleste vallavolikogu liikmed 1991.aastal: Mait Kiristaja, Ilme Kõiv, Kalvin Kährik, Küllike Kaldoja, Tarmo Haljak, Eino Freiberg, Peeter Tees, Elvi Tina, Henno Vuks, Ülo Tammeorg, Madis Laas.
Kõlleste vallavalitsuse liikmed 1991.aastal: vallavanem Mait Kiristaja, vallasekretär Eva Kaidro, Liia Tina, Õie Russak