Kõlleste valla arengu eesmärk on elanike heaolu tagamine. Selle eesmärgi saavutamiseks võetakse volikogus vastu arengukava, mida täiendatakse iga aasta 1. oktoobriks.

Kõlleste valla arengukava on dokument, mis on koostatud eesmärgiga tagada valla tasakaalustatud areng. Arengukava annab ühelt poolt hinnangu omavalitsuse sotsiaal-majanduslikule olukorrale ja teiselt poolt määratleb üldised arengusuunad, oluline osa seejuures on arengueesmärkide formuleerimisel .

Arengukavas on fikseeritud olulisemad tegevussuunad aastani 2013 ja visioon aastani 2015.

Arengukava koostamine on eelduseks ka valla üldplaneeringu koostamisele ning on valla eelarve ja planeeringute aluseks.

I OSA. AJALUGU JA TERRITORIAALNE ASEND

1. Ajalooline areng

Esimesed kirjalikud teated Kõlleste (Kellese, Köllitz) vallast on pärit 17.sajandist. Kõlleste vald kuulus Kanepi kihelkonna alla, hõlmates pisut teistsugust territooriumit kui praegune vald. Valla piire on muudetud mitmel korral. Vahepeal oli kasutusel nimi Krootuse vald. 1921.a. sügisel võeti vallanõukogu otsusel "muistne eesti nimi Kõlleste" uuesti tarvitusele.

Rahvalugemise andmetel 1922.aastal oli valla pindala ca 75 km², elanike arv 1411. Külasid oli 10: Heisri, Hurmi, Karaski, Kinda, Kubijüri, Krootuse, Kõlleste, Salitse, Tuulemäe, Tsähkna; ostetud talusid aastal 1872 - 12. Mõisaid: riigimõisad - Hurmi, Karaski (Musti ja Valge karjamõis), Krootuse (Sarlottenhofi ja Sõearu karjamõis), Heisri. Tööstused: jahuveski Kõlleste vallas, piiritusevabrik. Vallas oli 4 algkooli, 2 vaestemaja, tegutsesid Kõlleste-Võrumaa Rahvahariduse Seltsi haruselts (asutatud 1907, liikmeid 100), rahvaraamatukoguselts, Kõlleste lugemisring, Hurmi noorsooühing, tulekahju puhul vastastikku abistamise selts, Põllumeestekogu Kõlleste (asutatud 1920), masinatarvitajate-ühing Kõlleste (1922) ja Kõlleste-Karaski;
Kõllestes toimis ka postiagentuur. (Andmed on pärit raamatust "Võrumaa maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus" välja antud Tartus 1926.a. Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastuse poolt).

Kõlleste valla omavalitsuslik staatus taastati 26.septembril 1991.a. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega.

2. Juhtimine

Kõlleste valla valitsemisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud ülesannetest, õigustest ja vastutusest. Vallavolikogu koosneb 9 liikmest. Volikogu täidesaatvaks organiks on vallavalitsus. Kõlleste Vallavalitsus korraldab omavalitsuse territooriumi arendustegevust, territoriaalplaneerimist, heakorda, sotsiaalabi ja -teenuseid, haridus- ja noorsootööd, veevarustust ja kanalisatsiooni, tänavate korrashoidu ning täidab teisi seadusega kohalikule omavalitsusele pandud ülesandeid.

Vallal on5 vallaasutust: Krootuse ja Karilatsi Rahvaraamatukogu, Krootuse Põhikool, Krootuse lasteaed ja Krootuse Hooldekodu.

Kõlleste vald osaleb Põlvamaa Omavalitsuste Liidus ja Eesti Maaomavalitsuste Liidus.

Valla tegevusi ning õigusakte kajastatakse läbi pressiteadete, meedia ja interneti kodulehekülje www.kolleste.ee

3. Territoriaalne asend

Kõlleste vald asub Põlva maakonna loodeosas. Idas piirneb territoorium Põlva vallaga, kirdes Vastse-Kuuste vallaga, lõunas Kanepi vallaga, läänes Valgjärve vallaga. Põhjas on Kõlleste vallal ühine piir Tartu maakonna Kambja vallaga. Kõlleste valla suurus on 150,1 km². Valla halduskeskuseks on Krootuse küla, mis asub Põlva-Ihamaru-Saverna maantee ääres Põlvast 15 km kaugusel. Mööda maanteid mõõdetuna asub Krootuse Tartust 40 km, Tallinnast 227 km, Võrust 38 km, Otepäält 22 km ja Riiast 218 km kaugusel.

Elanike asustustihedus on 6,7 in/km². Valla territooriumil on 12 küla. Suurimad neist on Krootuse, Ihamaru ning Prangli küla (tabel 1.).

Tabel 1. Kõlleste valla külad ja rahvaarv külades (01.08.2007).

Küla	Rahvaarv	Küla	Rahvaarv
Häätaru	27	Piigaste	63
Ihamaru	157	Prangli	87
Karaski	27	Tuulemäe	40
Karilatsi	55	Tõdu	43
Krootuse	380	Veski	72
Palutaja	32	Voorepalu	34

Valla idaservas kulgeb vana Tartu–Võru maantee, nn Postitee. Valla lääneserva läbib Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee. Valla lõunaosa läbib Põlva-Ihamaru-Saverna maantee, mis ühendab valla halduskeskust maakonnakeskusega.

4. Looduslikud tingimused

4.1. Reljeef

Kõlleste vald asub tüüpilisel Lõuna-Eesti kuppelmaastikul. Valla kõrgemaks punktiks on Peetsumägi (157m). Valla lääneservas kulgeb Ahja jõe ürgorg.

4.2. Veed

Kõlleste valla territooriumil on 10 järve: Lillu Järv, Prangli Jaskajärv, Penijärv, Palojärv, Väike Palojärv e. Kogrejärv, Osetsoo järv, Janukjärv, Untsa järv, Ristikiriku järv ning paisjärved: Veski Mõisa järv, Sahkri järv, Tsähkna paisjärv. Lisaks nimetatud järvedele asub vallas mitmeid väiksemaid seisuveekogusid. Vallast voolavad läbi Ahja jõe harujõed: Leevi Jõgi, Piigaste jõgi ja Hilba jõgi. Ahja jõgi on Kõlleste valla läänepiiriks. Vallast saab alguse Porijõgi.

Vallas puuduvad suuremad märgalad. Osetsoo ümber Osetsoo järve on arvatud Natura alade koosseisu.

4.3. Metsad

Valla territooriumist 52% on kaetud metsaga. Riigimetsamaad on ligikaudu 3000 ha ja erametsamaid ligikaudu 4700 ha.

II OSA. VALLA HETKEOLUKORRA ANALÜÜS (2007 a.)

5. Rahvastik

Eesti rahvastikuregistri andmebaasi andmetel elab seisuga 01.08.2007 Kõlleste vallas 1017 elanikku, neist 51 % naised.

Tööealist elanikkonda on vallas 637 inimest e. 63% elanikkonnast 0...14 aastasi elab vallas 145 (14% elanikkonnast); pensioniealisi on 235 (23% elanikkonnast).

Joonis 1 Kõlleste rahvastik (01.08.2007).

5.1. Iive

Viimase 20 aasta näitajate järgi on iive Kõlleste vallas olnud enamasti negatiivne (joonis 2.). Rahvastiku juurdekasvuga periood on olnud aastatel 2002 ja 2003. Alates sellest ajast on iive pidevalt vähenenud. Seevastu rändenäitajad on viimastel aastatel stabiliseerunud ning on nähe vähenemise tendentsi.

Joonis 2. Loomulik ja mehhaaniline iive Kõlleste vallas aastatel 2000-2007.

6. Haridus

Haridusasutustest tegutsevad vallas Krootuse Lasteaed ning Krootuse Põhikool, mis katab kooliealiste laste vajadused põhihariduse osas. Valla haridusasutuste oluliseks eesmärgiks on laste ettevalmistamine edasiõppimiseks gümnaasiumides ja kutseõppeasutustes.

Krootuse Põhikool asub valla halduskeskuses, 1989. aastal valminud koolimajas. Krootuse Põhikool ja selle õpetajad on leidnud tunnustust nii maakonnas kui kogu vabariigis. Krootuse Põhikool saavutas 1998.aasta vabariiklikul konkursil "Kodu kauniks" asutuste-ettevõtete hulgas I koha.

Koolis õpib 2007/2008 õppeaastal 77 last, õpetajaid on 13.

2000. aasta rahvaloenduse andmetel õppis 2000. aastal päevakoolis 241 Kõlleste valla elanikku, neist 153 põhikoolis ning 85 keskkoolis, kutseõppeasutuses või kõrgkoolis. Õppivatest noortest 119 ehk 49% õppis väljaspool valda (neist 74 linnakoolis).

Vastu on võetud Krootuse Põhikooli arengukava aastateks 2006-2009. Krootuse põhikooli arengukava prioriteediks on kindlustada õpilastele süsteemne ettevalmistus kultuurse inimese kujundamiseks ja täisväärtuslikuks eluks ühiskonna liikmena.

Krootuse Põhikoolil on oluline roll valla kultuurilise järjepidevuse tagamisel ning kohalike noorte tublideks ühiskonnaliikmeteks kasvatamisel.

Krootuse Lasteaed asub 1961. aastal ehitatud hoones, ühise katuse all Krootuse hooldekoduga. Lasteaias käib 25 last.

Lasteaia hoone on amortiseerunud. Kooli võimla on amortiseerunud. Koolil puuduvad ohutuste tagamiseks olulised vahendid nagu tuletõrjesignalisatsioon, töökoha kohtvalgustused töökojas jms. Maja on eraldamata tuletõketsoonideks. Lähiaastail vajab vahetamist katus.

7. Ettevõtlus

Vallas on esindatud mitmesugused tegevusalad.

Suurimad ettevõtted vallas on:

AS Krootuse Agro (59 töötajat), mille tegevusvaldkondadeks on põllumajandussaaduste tootmine ja müük ning jaekaubandus;

AS Cista (63 töötajat), mille tegevusaladeks on lainepapist ja kartongist pakkematerjali tootmine:

AS Paloma Papp, mis tegeleb lainepapi tootmisega.

Lisaks tegutsevad Kõlleste vallas:

OÜ Anton Invest – kommunaalmajandus;

OÜ Lühis – elektritööd;

OÜ AAV Teenused;

OÜ Palojärve Puukool – metsaistikute kasvatamine ja müük;

Karaski keskus - puhkemaja turismiteenused;

Käbliku turismitalu – puhkemaja turismiteenused;

Tamme talu pagaritsehh – küpsiste, saiakeste, tortide ning kringlite küpsetamine;

Intsu Talu- köögiviljade ja teiste põllukultuuride kasvatamine

Tiia Külvi Asumäe talu – metsatööd, laualõikus, saematerjali töötlemine, uste, akende ja mööbli tootmine tellimisel.

Lisaks tegutsevad vallas mitmed väikeettevõtjad.

Kõlleste valla hea asukoht maanteede suhtes annab võimalusi tööstuse arendamiseks.

Suur osa valla töötavast elanikkonnast töötab vallast väljaspool. Tööstusaladena perspektiivsetel aladel Krootusel ja Ihamarus ning endistel põllumajanduslikel tootmisaladel puuduvad ajakohased kommunikatsioonid. Paljud vallas asuvad endised põllumajandushooned ei ole leidnud uut kasutust..

8. Kultuur

Kõlleste vallas on kaks raamatukogu: Krootuse Rahvaraamatukogu ja

Karilatsi Rahvaraamatukogu.

Karilatsi küla on rikas oma kultuuriväärtusega objektide poolest. Külas asub Põlva Talurahvamuuseum. Muuseumikompleksi kuulub veel Karilatsi rahvamaja (endine vallamaja) ja Karilatsi külakool, mõlemad hooned on restaureerimisel. Talurahvamuuseum korraldab hulgaliselt kultuuriüritusi nii noortele kui ka vanadele.

MTÜ Krootuse Kultuuriselts korraldab kultuuriüritusi; tegutsevad kaks naisansamblit, lasteansambel, tütarlaste ansambel, rahvatantsu ring, peotantsu ring ning näitering. Loodud on Hakkajate Naiste Klubi ning Piljardiklubi.

Iga-aastaselt korraldatakse perepäeva ja emadepäeva. Kultuuriürituste korraldamisega vallas tegeleb MTÜ Krootuse Kultuuriselts.

Eesti Kristlik Nelipühi Kirik korraldab üritusi lastele (viiepäevaklubi).

Aktiivselt tegutseb Kõlleste jahtkond.

Kõlleste valla noorte vaba aja veetmise võimalused vallas on piiratud. Kooli ja lasteaia juures puuduvad laste arengu jaoks olulised mängu- ja tegevusväljakud.

9. Sport ja tervishoid

Sportimise võimalusi loob Krootuse Põhikooli staadion, võimla ja jõusaal. Tegutsevad treeningrühmad võrkpallis, jalgpallis ja kergejõustikus.

Palojärve ümbruses on soodsad võimalused tervisespordiks.

Valla keskasulas on apteek ja perearsti vastuvõtt. Krootusel tegutseb ka külasaun.

Kõlleste valla olulisemad spordirajatised: Krootuse Põhikooli võimla ning staadion ei vasta edukaks sportimiseks tarvilikele tingimustele. Vallas puuduvad tehnilised tingimused talviste spordialade aktiveerimiseks.

10. Sotsiaalhoolekanne

Krootuse külas asub Krootuse Hooldekodu, milles töötab viis hooldusõde. 2007. aasta seisuga viibib hooldekodus hooldusel 19 täiskasvanud inimest. Kodus teenindatakse 17 sotsiaalhooldust vajavat inimest.

Valla eelarvest makstakse sünnitoetust ning matusetoetust.

Erinevatele abivajajate erikategooriatele on makstud järgmisi täiendavaid sotsiaaltoetusi:

· toetus laste suviseks laagriks;

· toetus õnnetusjuhtumi korral;

· toetus esimesse klassi minejale (ranitsatoetus);

· toetus põhikooli lõpetajatele

· küttepuude toetus üksikvanurile;

· toetused vähekindlustatud peredele;

· sünnitoetus;

· matusetoetus.

Lisaks maksab osa lasteaialaste toidurahast ja lasteaias puudub kohamaks.

Hooldekodu juurde on rajatud laste turvatuba.

Arvestades valla demograafilist situatsiooni ning sotsiaalseid näitajaid on selge, et sotsiaalhoolekande vajadus tulevikus kasvab. Vanurite ja teiste abi vajajate hoolduse mahtude suurenemisel ei suuda olemasolev hooldekodu rahuldada valla vajadusi sotsiaalhoolekande järele.

11. Turism ja puhkemajandus

Valla geograafilist asendit ning muid looduslikke tingimusi arvestades on suur potentsiaal turismiettevõtlusel. Käivitunud on mitmed arendusprojektid turismi võimaluste paremaks ärakasutamiseks. Kõlleste Vallavalitsuse tellimusel on Postitee projekti raames koostatud uurimustöö eesmärgiga analüüsida piirkonna turismipotentsiaali ja teha ettepanekuid ühtse turunduse arendamiseks. Turismi areng võimaldab mõnevõrra tasakaalustada valla eri piirkondade ebaühtlast arengut, avab võimaluse uute töökohtade loomiseks ja annab lisasissetulekuid elanikele.

Turism on valla jaoks üks potentsiaalsetest ettevõtlusalternatiividest. Atraktiivne loodus ning edukas turismipiirkonna arendamise projekt Postitee näol on tugevaks eelduseks eduka turismiteenuse pakkumisel. Vaatamata võimalustele ei ole suudetud kasutada kogu potentsiaali turismi arendamiseks vallas. Puudus on majutamisteenust pakkuvatest ettevõtetest. Täielikult puuduvad toitlustuskohad. Puudu on võimalustest aktiivse puhkuse korraldamiseks

11.1. Postitee projekt

Turism ja puhkemajandus on maakonna üks arenguprioriteete ja kasvav majandussektor. Postitee piirkond on mõtteline osa Vastse-Kuuste, Kõlleste, Kanepi ja Laheda valdadest Põlvamaal, millede territooriumit läbib vana Tartu-Võru maantee. Aastal 1999 algatati projekt turismiasjaliste aktiviseerimiseks ja edaspidiste tegevuskavade väljatöötamiseks. Sellest ajast alates kasutatakse piirkonna määratlemisel Postitee nime. Praeguseks Postitee projekti raames valminud „Postitee perspektiivse väljaarendamise kava ja sotsiaalmajandusliku tasuvuse analüüsi”.

Kõlleste valla territooriumil läbib Postitee piirkond Põlva Talurahvamuuseumi, Palojärve, Ihamaru metsa, Ihamaru postijaama ja kõrtsihoonet (asub kauplus). Postiteelt avanevad kaunid vaated ümbritsevale maastikule.

Postitee piirkonda on loodud mitmeid majutus-, toitlustamis-,telkimis- ja matkade korraldamise võimalusi pakkuvaid ettevõtteid. Nendeks on näiteks Karaski keskus, Palojärve matkarada ja mitmed teised puhkekohad. Samas on paljud võimalused, mida Postitee pakub, ning mis piirkonda atraktiivsemaks muudaksid, kasutamata.

11.2. Majutusettevõtted

Tunnustatud turismitalud 2007 aasta seisuga on järgmised:

· Karaski keskus: asukoht Karaski küla. Külalistemaja pakub võimalusi seminaride, loengute ja koolituste korraldamiseks. Samuti pakub keskus võimalusi puhkamiseks ka puuetega inimestele. Keskuses on 35 kohta ning olemas on ka toitlustusvõimalus.

· Käbliku talu: asub metsa sees Tartu-Võru mnt vahetus lähedudes, Ahja lisajõe kaldal endise veski kohal. Puhkemaja pakub mitmekülgseid võimalusi jahiturismiks, seminarideks jms.

· Lisaks eelpooltoodud majutusettevõtetele tegutsevad turismitaludena Tuuliku Puhketalu ning Ala-Juusa Puhketalu, mis pakuvad majutusteenust ning seminaride korraldamise võimalust.

11.3. Põlva Talurahvamuuseum

Põlva Talurahvamuuseum asub looduslikult kaunis Karilatsi külas vana Tartu-Võru maantee ääres. Tüüpiline vallakeskuse hoonestus kujunes siin välja eelmise sajandi lõpul. Suurel territooriumil on võimalik näha 1878. - 1879. a ehitatud magasiaita, 1880. a ehitatud kohtu-, hiljem vaestemaja, 1889. a ehitatud koolimaja koos õpetajate elumaja, lauda, aida ja suitsusaunaga ning 1896. a valminud vallamaja koos kõrvalhoonega. Samas on ka põline sepa talu ja 1901. a Pranglis ehitatud hollandi tuulik. Kooli rehi ja vesiveski, kus hiljem asus ka meierei ning kauplus, ei ole säilinud. Paviljonides on eksponeeritud põllutöömasinaid ja sõidukeid. Muuseumi õuel on Põlva maakonna 2165 m² suurune makett. Muuseumi maa-alale rajatud pargi sadakond nimelist puud on istutanud tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelased. Muuseumi peahooneks olevas koolimajas näevad külastajad sajandi alguse klassituba, etnograafiakogu, Vanda Juhansoo mälestustuba ja ajutisi näitusi. Muuseumi fondides on praegu üle 16 000 säiliku. Kõrvuti pideva kogumistööga teostatakse ka ennistustöid. 1986. a pandi üles Valgemetsast toodud 8-nurkne mesitatude ait. 1985. - 1987. a restaureeriti vaestemaja- kohtumaja. 1987. a alustati rehielamu ületoomise ja ülespanekuga.

Muuseumis tutvustatakse sajandivanust külaelu. Korraldatakse näitusi ja temaatilisi üritusi.

11.4. Palojärv

Aktiivse puhkuseveetmise võimalusi pakub Ihamaru külas asuv Palojärv. Avalik rand meelitab puhkajaid nii naabervaldadest kui lähematest linnadest. Loodud on telkimisvõimalused ja lõkkeplatsid.

12. Keskkond

12.1. Looduskaitsealad

Kõlleste vallas asub 2 looduskaitseala:

Ihamaru looduskaitseala – asub Kõlleste ja Põlva valla maadel ning suurus on 280 ha. Kaitseala moodustati 1981. a ning uus kaitse-eeskiri on veel kinnitamata. Kaitseala põhieesmärk on looduslike metsakoosluste (põlismets, männi-kuuse segamets) ja allikaterohke Ahja jõe niiduala kaitse.
Veski looduskaitseala (Musta-toonekure liigikaitseala)– asub Kõlleste vallas Veski külas ning kaitseala suurus on 59 ha. Kaitseala moodustati 2001.a, kaitse-eeskiri kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega 27.11.2001 nr. 367 (RT I 2001, 93,575). Tegemist on liigikaitsealaga, mille eesmärk on kaitsta musta-toonekure pesapaiku. Turismi korraldamine kaitsealal pole soovitav, kuna see häirib lindude elutegevust.

Põlvamaa keskkonnateenistusel on valminud projekt Kõlleste vallas uue kaitseala moodustamiseks, milleks on Häätaru looduskaitseala. Ala kohta on valminud kaitse-eeskirja eelnõu. Häätaru looduskaitseala eesmärk on säilitada mets-kuukressi kasvukoht. Mets-kuukress kuulub III kategooria kaitsealuste liikide hulka ning on sisemaal väga haruldane taimeliik. Erastvere metskonna maadel Leevi jõe ääres on seni teadaolevalt ainuke selle liigi leiukoht Lõuna-Eestis, lähimad leiukohad asuvad Pärnu ja Jõgeva maakonnas. Kogu loodav kaitseala on plaanis tsoneerida mittemajandatavasse sihtkaitsevööndisse.

Palojärves kasvavad 3. kaitsekategooria taim valge vesiroos (Nymphaea alba) ja 2. kaitsekategooria taim järv-lahnarohi (Isoёtes lacustris). Jänukjärves kasvab vesiroos (Nymphaea sp.)

12.2. Natura 2000 alad

Natura 2000 võrgustiku loomiseks Eestis on koostatud riiklik programm Eesti Natura 2000, mis näeb ette, et Natura-alad peaksid leidma koha ka vallaplaneeringutes ja üldistes arengukavades.

Kõlleste valla territooriumile jäävad Natura 2000 eelvalikualad on:

· Ihamaru loodushoiuala – olemasolevale kaitsealale lisaks laienevad piirid lääne ja põhja suunas.

· Veski loodushoiuala – olemasolev kaitseala.

· Osetsoo loodushoiuala - eesmärk on kaitsta looduslikuna säilinud sood, milles inimmõju praktiliselt puudub. Põhjaosas valdab liigirikas madalsoo, lõunaosas domineerib õõtsik-madalsoo, kaguosas paikneb Osetsoo järv. Looduskaitselist väärtust omavad loodes asuv madalsoomets ja Osetsoo järvest läände ja edelasse jääv soovikumets. Kogu alal kasvab ohtralt kaitstavaid ja ohustatud taimeliike (tarnad, käpalised, lahnarohud).

· Palojärve loodushoiuala - tegemist on I prioriteedi järvega ning hoiuala on plaanis moodustada mööda vee piiri. Palojärv on väikese valgalaga hea läbipaistvusega vähetoiteline mineraalidevaene veekogu.

· Hilba jõe loodushoiuala - - tegemist on I prioriteedi jõega. Hoiuala on plaan moodustada Ihamaru-Krootuse maanteesillast kuni suubumiseni Ahja jõkke.

· Ahja jõe loodushoiuala - tegemist on I prioriteedi jõega. Hoiuala on rajatud kogu jõele Põlva ja Kõlleste valla piiril.

12.3. Huvitavad looduslikud territooriumid ja looduslikud üksikobjektid

Väikesed huvitavad looduslikud territooriumid:

Ihamaru palu, Tsähkna org, Tilleorg, Palojärv (pindala 6,9 ha; suurim sügavus 10 m; kaldad kõvad ja kuivad, kaetud männimetsaga), Väike Palojärv e. Kogrejärv (pindala 2,4 ha), Jänukjärv (pindala 11 ha, suurim sügavus 9,3 m).

Looduslikud üksikobjektid:

Põdrakivi (5,3x5,1x1,4 m rändrahn vana Võru maantee ääres), Ihamaru pärn (ümbermõõt 2,2m, kõrgus 21 m) ja kuusk (ümbermõõt 2,6 m, kõrgus 32 m), Kõlleste pettäi (ümbermõõt 3,5 m, kõrgus 7m, Krootuse-Karilatsi tee ääres), Kõrveläte (Hilba jõe paremal kaldal olev pärimuste järgi tervendava toimega allikas).

13. Jäätmemajandus

Kõlleste vallas korraldatakse iga-aastasi ohtlike jäätmete kogumisaktsioone, mida viib läbi AS Epler& Lorenz.

Jäätmekäitluslubade alusel koguvad elanikelt olmejäätmeid eraõiguslikud ettevõtted:

AS Epler& Lorenz (ohtlike jäätmete kogumine ja käitlemine)
ME Põlva Heakord (olmejäätmete kogumine)
AS Cleanaway Tartu (olmejäätmete kogumine)

4. AS Ragn Sells (olmejäätmete kogumine)

Ihamaru külas asunud prügila suleti Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel 2003. aastal, kuna ei vastanud kehtestatud nõuetele. Jäätmemajanduse probleemideks on jäänud ohtlike jäätmete kogumise korraldamine ning jäätmete sorteerimine majapidamistes. Kuigi perioodiliselt korraldatakse ohtlike jäätmete kogumise ringe, ei ole võimalik ohtlikke jäätmeid ladustada vahetult peale nende tekkimist. Elanike teadlikkus jäätmete sorteerimise vajalikkuse kohta on puudulik.

14. Veemajandus

Kõlleste vallas on neli ühiskasutuses olevat puurkaevu: Ihamarus, Pranglis ning kaks Krootusel. Krootusel asub ka üks kasutusest väljas olev puurkaev. Mõned puurkaevud on ka üksikmajapidamiste kasutuses. Enamus valla eramutest saavad tarbevee salvkaevudest.

Kõlleste valla üks probleemsemaid teemasid on puhas vesi. Kõlleste valla keskuses. 2007 aastal rajati Krootuse külas uued vee ja kanalisatsioontrassid ning uus reovee biopuhasti. Teiste külade veepuhtuse tagamiseks piisab kogumiskaevudest, mida vastavalt vajadusele tühjendatakse.

15. Side ja kommunikatsioon

Kõlleste vallas on üks postkontor Krootusel. Postkontori kirjakaste on valla territooriumil 428. Veski küla piirkonda teenindab Põlva Postkontor, Prangli küla Maaritsa Postkontor ning osa Tõdu küla Vastse-Kuuste Postkontor. Postkastid asuvad Piigastes, Karilatsil, Ihamarus ja Krootusel.

Valla territoorium on kaetud kõikide Eestis tegutsevate mobiilside operaatorite pakutava teenusega. Krootuse raamatukogus tegutseb avalik internetipunkt. Interneti püsiühendus on vallavalitsuses, Krootuse Põhikoolis ning Krootuse raamatukogus. Suurem osa valla territooriumist on kaetud juhtmevaba internetiühendusega.

16. Planeerimine ja maakasutus

Haritavat maad on vallas 4634 ha, looduslikku rohumaad 1279 ha, metsa 8024 ha, muud maad 1449 ha.

Kõlleste vald on peamiselt hajaasustusega. Detailplaneeringu kohustusega alad Kõlleste vallas on vastavalt Põlvamaa maakonnaplneeringule: Krootuse küla keskus ja Tuulemäe tootmistsoon, Karaski keskuse maa-ala, Palojärve puhkeala, Karilatsi muuseumi maa-ala, endise järve koperatiivi suvilate maa-ala ja Ihamaru küla keskus ja tootmishoonete maa-ala.

Vallal puudub kehtiv üldplaneering ning käesolev arengukava on üldplaneeringu koostamise aluseks.

17. SWOT analüüs

Tugevused

1. Mitme tugeva tootmisettevõtte olemasolu vallas.

2. Edukate majutusettevõtete olemasolu.

3. Valla võimalustele vastava eduka ja arenemisvõimelise põhikooli olemasolu.

4. Olemas on peamised avalikku teenust pakkuvad institutsioonid: lasteaed, kool, hooldekodu, raamatukogud, kultuurimaja, politsei ja päästeteenistus.

5. Head sportimisvõimalused Krootuse Põhikooli võimla, staadioni ja spordiväljakute näol.

6. Suhteliselt heas korras oleva ulatusliku teedevõrgustiku olemasolu.

7. Tugev “Oma valla tunne”.

8. Külaelanike soov oma piirkonda arendada.

9. Ilus, hästi säilinud looduskeskkond.

10. Tugevate kultuuritraditsioonide olemasolu.

11. Hästi tuntud ja suure külastatavusega muuseum Karilatsis.

12. Valla soodne asend Põlva-Tartu-Otepää kolmnurgas.

13. Tähtsate liiklussoonte: Vana-Võru maantee (turism) ja Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee (transport) lähedus.

14. Põllumajanduslike teadmiste ja oskuste olemasolu vallas.

15. Kasutamata, ettevõtluseks sobivate tööstushoonete olemasolu.

Nõrkused

1. Halb bussiühendus tõmbekeskuste Põlva ja Tartuga.

3. Negatiivne iive.

4. Elanikkonna suhteliselt kõrge vanus. Pensioniealiste suur osakaal.

4. Toitlustuskoha puudumine vallas.

5. Valla teede kehv seisukord.

6. Valla keskasula suhteliselt suur kaugus liiklussoontest: Tallinn-Tartu-Luhamaa ja Vana-Võru maanteest.

7. Valla suuremate asumite amortiseerunud tehnilised infrastruktuurid.

8. Asumite heakorra ebaühtlane seis.

9. Ettevõtete vähesus.

10. Elanikkonna passiivsus.

11. Väike tulubaas.

12. Peale põhihariduse omandamist edasiõppimise võimaluse puudumine vallas.

Võimalused

Loodussõbraliku eluviisi populariseerimine: toob kaasa siseturismi hoogustumise ja rände linnast-maale suurenemise. Valda tulevad tagasi siit pärit aktiivsed inimesed.
Põllumajanduse areng: toob kaasa maaelanike ettevõtlusvõimaluste paranemise ning maapiirkondade esteetilise seisundi paranemise, mis omakorda soodustab turismi arengut.
Remonditud Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee: suurendab maanteetranspordi võimalusi ja sellega seoses on tootmisettevõtetel võimalus liikuda linnadest kaugemale.
Põlvamaa Talurahvamuuseum Karilatsis: suureneb Postiteed (Kõlleste valda) läbivate inimeste hulk.
Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtt: võimaldab leida finantseeringu valla jaoks oluliste projektide elluviimiseks.
Haldusreform: hästi läbimõeldud ja efektiivselt elluviidud haldusreform võimaldab tõsta kogu piirkonna haldussuutlikust. Väheneb nn ääreala mõju.
Mittetulundussektori tegutsemisvõimaluste suurenemine seoses EL struktuurifondide kasutuselevõtuga ning omaalgatuse aktiviseerumine kogu Eestis: paranevad ja tugevnevad sidemed valla ja vallaelanike vahel, ühiskondlik kontroll on tõhusam. Mittetulundussektor tugevneb ning paljusid seni valla poolt osutatud teenuseid on võimalik kolmandale sektorile delegeerida.
Majanduskasv ja elatustase tõuseb kogu riigis: suurenevad investeeringud ka äärealadele. Kasvab inimeste ettevõtlusalane aktiivsus.
EL tähelepanu suurenemine EL piirialadele.
Kutsehariduse väärtustamine ja väärtustumine: piirkonna inimkapitali suurendamine tõstab konkurentsivõimet ja võib mõjutada investeeringuid.

Ohud

1. Krootuse Põhikooli sulgemine.

2. Kõrghariduse jätkuv eelistamine nii riigi kui indiviidi tasandil: noorte lahkumine vallast linnadesse.

3. Läbimõtlemata ja ebaefektiivne haldusreform: piirkond ääremaastub.

5. EL poliitikate rakendamine Eestis: paljude väikeettevõtlusvormide (põllumajanduses, toitlustuses jms) arengu pidurdumine.

6. Üldine majanduslangus: investeeringute vähenemine, elanike rahulolu ja toimetuleku vähenemine.

Kõlleste valla positiivne areng on võimalik kui tugevusi rakendades ja ohtusid vältides kasutatakse ära võimalused ning kõrvaldatakse nõrkused.

III OSA. ARENGUKAVA

18. Arengu üldeesmärk

Kõlleste valla arengu üldeesmärgiks on olla omanäoline, inimkeskne, haridust, kultuuri ja sporti väärtustav, keskkonnasõbralik, koostööle ja avatusele orienteeritud, tasakaalustatud arenguga alternatiivseid ettevõtlussuundi soosiv Põlvamaa vald.

19. Arengueeldused

Kõlleste valla arengueeldusteks on:

· Soodne asukoht Kagu-Eesti piirkonnas Tartu-Põlva-Otepää kolmnurgas. Valla arengut toetavad logistilised eeldused: asukoht kahe erineva võimalusega transpordikoridori Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee (transport) ja Vana-Võru maantee (turism) vahel. Tootmise arengut toetab ka raudtee lähedus.

· Väga head looduslikud ning kultuurilised tingimused turismi arendamiseks. Valla looduse struktuur: vaheldusrikkad maastikud ning veekogude olemasolu on võtmeteguriks külastajate huvi tekitamiseks ning säilitamiseks. Turismi arengut soodustavad Postitee projekti edukas käivitumine ning Põlva Talurahvamuuseum. Kõlleste valla ajalooline pärand võimaldab kujundada atraktiivseid sihtkohti turistidele.

· Valla elanike suhteliselt tugev kohaidentiteet. Paljud Kõlleste valla külad tegutsevad aktiivselt küla ühiste eesmärkide nimel.

· Tugeva haridusasutuse olemasolu. Krootuse Põhikool tagab konkurentsivõimelise põhihariduse kõikidele valla lastele. Põhikooli potentsiaali on võimalik kasutada täiskasvanute täiend- ja ümberõppe korraldamisel.

Kasutades ära arengueeldused ning nähes vaeva probleemide lahendamisega on võimalik tõsta vallarahva elukvaliteeti ning heaolu.

20. Kõlleste valla tulevikuvisioon, arenguprioriteedid ja -eesmärgid

Tulevikuvisioon annab teada, millisena soovime näha Kõlleste valda aastal 2015 ja kaugemas tulevikus. Visioonis määratakse prioriteetsed arengusuunad ehk arengueelistused. Prioriteetide täitmiseks seatakse konkreetsed eesmärgid, mille saavutamine koosneb süsteemsetest tegevustest ehk tegevuskavast.

20.1. Kõlleste valla tulevikuvisioon:

Kõlleste vald on terviklikult arenenud kaunis, mitmekesise majanduse ning kvaliteetse elukeskkonnaga piirkond, kus väärtustatakse teadmisi, oskusi, aktiivsust ning kultuuritraditsioone.

20.2. Arengusuunad ja neile vastavad eesmärgid:

Kõlleste valla püsimise ja eduka arengu jaoks on kriitilise tähtsusega kolme grupi heaolu. Kohalike elanike rahulolu ja tugev kohaidentiteet tagavad valla stabiilsuse ning positiivse õhkkonna. See on aluseks teiste vallale oluliste gruppide hinnangutele ja huvile valla kohta. Ettevõtjate rahulolu toob kaasa investeeringuid ning töökohti, suurendades nii kohalike elanike kui valla külaliste heaolu. Valla külaliste, turistide positiivsed hinnangud on aluseks valla maine tõusule mujal Eestis ja maailmas. Nimetatud gruppide usalduse ja rahulolu tagamiseks tuleb Kõlleste vallal ning valla partneritel täita mitmeid olulisi eesmärke.

A. Ihaldusväärne elukeskkond tublidele inimestele

Kõlleste valla probleemiks on sarnaselt paljudele teistele maapiirkondade väikevaldadele elanikkonna vananemine ning noorte ja aktiivsete inimeste lahkumine vallast. Rahvastiku arengutest tingitud aktiivsuse defitsiit ja muud negatiivsed muutused võivad põhjustada valla kui terviku jätkusuutlikkuse vähenemise. Seetõttu on Kõlleste valla olulisimaks arengusuunaks elukeskkonna turvalisuse, mugavuse ja atraktiivsuse tagamine. Elukeskkonna arendamise üldisteks ülesanneteks on:

Meelitada valda aktiivseid inimesi, kes tagaksid uute ja huvitavate ideede leviku ja rakendamise vallas.
Hoida vallast lahkumast tublisid, tarku ja töökaid inimesi.
Tekitada noortes soovi peale kutse omandamist kutseõppeasutustes või kõrgkoolides tagasi pöörduda kodukohta, et siin oma teadmisi ja oskusi tulemuslikult rakendada.
Vallas elavate inimeste soovi suurendamine hoida ja arendada oma kodupaika.

Valla arengueesmärkide saavutamine on võimalik kui on täidetud järgmised ülesanded:

Elamumajandus on tasemel, mis võimaldab kõigil vallaelanikel omada elamiskõlblikku kodu. Vald soosib igati aktiivsete, haritud ja edumeelsete inimeste elama asumist valda luues võimalused oma elamispinna soetamiseks või ehitamiseks. Selleks:

- Välja on töötatud elamuarendamise kava, mis määratleb uuselamute piirkonnad, tihe- ja hajaasustusega piirkonnad.

- Uuselamute piirkonnad on eraldatud ja varustatud vajalike infrastruktuuridega.

- Renoveeritud on Pärna 10 korterelamu.

- Kõik valla maad on leidnud heaperemeheliku omaniku.

Sooja-, vee- ja jäätmemajandus on tasemel, mis tagab mugava, ohutu ja esteetilise keskkonna asumites. Looduskeskkonna koormus on vähenenud miinimumini. Infrastruktuuridega seotud teenused on vallaelanikele kättesaadavad. Selleks:

- On koostatud jäätmekava ja selle esitatud nõudeid täidetakse.

- Krootuse külas on rekonstrueeritud veevärk ja kanalisatsioon. Võimalikult paljud Krootuse majapidamised on ühendatud tsentraalsesse reoveesüsteemi. Krootuse puhastusseadmed vastavad keskkonnanõuetele ja küla vajadustele.

- Krootuse katlamaja ja soojatrassid on rekonstrueeritud. Kõigis korterelamutes on tagatud võimalus liituda ühtse küttesüsteemiga.

- Rajatud on Põlva-Ihamaru-Krootuse gaasitrass, mis varustab Krootuse katlamaja ja ettevõtteid.

- Valla suuremates külades: Ihamarus, Pranglis ja Krootuses on rekonstrueeritud puurkaevud ning veetrassid. Majapidamistele on loodud tingimused veevõrguga liitumiseks.

- Kogu valla territooriumil on rakendunud organiseeritud jäätmete äraveo süsteem. Hajaküladesse on elanikele kõige sobivamasse kohta paigaldatud kogumiskonteinerid jäätmetele, mille ohutu utiliseerimine majapidamises pole võimalik ja mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Majapidamistel on sõlmitud jäätmeveolepingud.

- Kõllestesse on rajatud statsionaarne, nõuetele vastav ohtlike jt. jäätmete kogumise punkt.

Valla teed ja tänavad on tasemel, mis võimaldavad ohutult liigelda nii jala, jalgratta kui mootorsõidukitega. Kõik valla külad ning valla toimimiseks olulised objektid on ligipääsetavad aastaringselt. Vallasisene ja valda läbiv ühistransport vastab vallaelanike vajadustele. Selleks:

- Krootuse küla tänavad on parandatud ja heakorrastatud.

- Vallateed on aastaringselt lepinguliste töövõtjate poolt hooldatud.

- Krootuse-Tõdu-Karilatsi tee on viidud mustkatte alla.

- Taastatud on Krootuse-Palojärve tee.

- Vallasisese ühistranspordi liinid vastavad võimaluste piires vallaelanike vajadustele ja soovidele.

- Ühistranspordiliinid maakonnakeskusesse ning Tartusse ja tagasi läbivad valda vähemalt kaks korda päevas: hommikuti ja õhtuti.

Haridus on tasemel, mis tagab valla elanike konkurentsivõime maakonna, vabariigi, Euroopa ja kogu maailma mastaabis. Valla haridusasutuste lõpetajate haridustase võimaldab neil jätkata õpinguid soovitud õppeasutustes. Kõikidel elanikel on võimalus omandada teadmisi ja oskusi, mis on vajalikud edu saavutamiseks. Informatsioon on kõikidele kättesaadav. Selleks:

- Krootuse lasteaed on renoveeritud.

- Krootuse koolimaja on renoveeritud.

- Lasteaia ja põhikooli juurde on rajatud mängu- ja tegevusväljakud.

- Karilatsi ja Krootuse raamatukogud on varustatud piisavas koguses teabekirjandusega ning päevalehtedega.

- Kogu vallas on loodud võimalused internetiga liitumiseks.

- Valla ettevõtmisi, vallaelanikke puudutav ning muu vajalik informatsioon jõuab õigeaegselt külakeskustesse avalikele teadetetahvlitele ning interneti koduleheküljele.

- Vallas korraldatakse järjepidevalt täiendkoolitusi ning ümberõpet täiskasvanutele. Koolituse kaudu aidatakse valla elanikel ettevõtlust arendada, teavitades alternatiivsetest ja uutest ettevõtlusvaldkondadest ja –suundadest.

Kultuurielu ja vaba aja veetmise võimalused on tasemel, mis võimaldavad inimestel taastada ja säilitada elujõu. Kõigile on tagatud põhiseaduslikud õigused kultuurilise ja religioosse tegevuse arendamiseks. Kõigile on tagatud sportimise ja isetegevuse võimalused. Vald hoiab ja arendab väärtuslikku kultuuripärandit. Selleks:

- Krootuse Põhikooli võimla ruumid on remonditud ja võimla on avatud kõigile vallaelanikele arvestades kooli seatud tingimusi.

- Krootuse kooli staadion ja muud välised spordirajatised on korrastatud.

- Krootuse Põhikooli õpilastele on tagatud võimalused ujumise õppimiseks.

- Loodud on võimalused talviste spordiharrastustega tegelemiseks. Krootuse kooli lähedusse on rajatud suusarajad.

- Krootuse rahvamaja on renoveeritud kaasaegseks, multifunktsionaalseks kultuurikeskuseks.

- Krootuse rahvamajas toimuvad regulaarselt kinoseansid. Toimuvad kontserdid ja teatrietendused.

- Igal aastal toimub vähemalt 1 maakondlik või ülevabariigiline kultuurisündmus ning vähemalt 2 ülevallalist ühisüritust.

- Igal aastal korraldatakse suviti valla kooliõpilastele töö- ja puhkelaagreid.

- Loodud on noorte huvikeskus, mille ülesanneteks on noorte huvitegevuse ja vaba aja korraldamine omaalgatuslikus korras.

- Kõlleste valla elanikel on võimalik üldtunnustatud tavade kohaselt osaleda nende religioonile vastavatel üritustel. Rajatud ja sisustatud on vastavad ruumid

Tervishoid on tasemel, mis tagab kõikidele vallaelanikele kvaliteetse esmase arstiabi kättesaadavuse. Vallaelanikel on võimalus kasutada Krootuse küla avalikku sauna. Selleks:

- Valla administratiivkeskuses on avatud perearsti vastuvõtt.

- Krootuse küla saun on korras ja avalikuks kasutamiseks avatud.

Sotsiaalhoolekande süsteem võimaldab sotsiaalset tõrjutust ja deprivatsiooni vähendada miinimumini. Sotsiaalse erivajadusega inimeste sotsiaalne turvalisus, areng ja ühiskonnas kohanemisele kaasaaitamine on tagatud. Selleks:

- Loodud on toimiv koostöövõrgustik: vallavalitsus, sotsiaaltöötajad, arst, pedagoogid, politsei, kodanikualgatused, mille ülesandeks on õigeaegselt sekkuda sotsiaalmajanduslikesse protsessidesse, mis võivad põhjustada inimeste langemist sotsiaalsesse isolatsiooni või tõugata inimesi antisotsiaalsele käitumisele.

- Krootuse hooldekodu on remonditud eakatele vääriliseks elupaigaks.

- Kõigil hooldust vajavatel vallaelanikel on soovi korral võimalik kasutada koduteenust.

- Lisaks Krootuse hooldekodule on Kõlleste valda rajatud sotsiaalkorter ja sotsiaalhoolekandeasutus. Koostöös vallaga pakub sotsiaalhoolekandeteenust kolmas sektor.

Turvalisust tagavad institutsioonid – politsei ja päästeteenistus, vastavad kaasaja nõudmistele pakkudes elanikkonnale operatiivset ja kvaliteetset teenust. Vallaelanike, valda külastavate inimeste ning valla ettevõtete julgeolek on tagatud igal ajal. Selleks:

- Päästeteenistus toimib tõrgeteta ning on varustatud kaasaja nõuetele vastavate töövahenditega.

- Politseid abistavad abipolitseinikud. Toimib naabrivalve võrgustik

Kohalik omaalgatuse, külaliikumise ja üksikisikute ühiskondliku tegevuse kaasamine on loonud olukorra, kus kõik valla ühiskondlikud grupid osalevad piirkonna heaolu tagamisel ning arenguideede genereerimisel ja elluviimisel. Külakogukondade identiteet on tugevasti seotud kodukandiga. Elanike sotsiaalsed sidemed tagavad inimeste osaluse valla arendamises ka vallast lahkudes. Selleks:

- Kõikidel küladel on valitud aktiivsed külavanemad.

- Taastatud või loodud on kõikide valla piirkondade külaväljakud.

- Suuremates külades on rajatud ja leiavad aktiivset sihipärast kasutamist külakeskused.

- Vallas toetatakse igati mittetulundusühingute ja muu kodanikualgatuse tekkimist ja toimimist.

- Toimuvad vallaelanike kaasavad konkursid ja võistlused (foto- ja kunstikonkursid, käsitöönäitused, kirjanduslikud konkursid jms) ning muud üritused, mis aitavad arendada ja võimaldavad tunnustada vallaelanike loovust.

B. Atraktiivne ettevõtluskeskkond edukatele ettevõtetele

Eesti sotsiaalmajanduslik süsteem on taasiseseisvumisest alates muutunud, põhjustades mitmete ettevõtlusstruktuuride kokkuvarisemise. Uute ettevõtete tekkimine ja uute valdkondade areng on takistatud mitmete majanduslike, regionaalsete või sotsiaalsete tegurite poolt. Regiooni sotsiaalse ja majandusliku seisundi stabiliseerumise ja paranemise olulisimaks teguriks on eduka ettevõtluse olemasolu. Piirkonna konkurentsivõime eelduseks on seega rahuldava ettevõtlusmiljöö kujundamine. Kõlleste valla teiseks oluliseks arengusuunaks on ettevõtlusele soodsate tingimuste ning turvalise ja atraktiivse keskkonna loomine. Ettevõtluskeskkonna arendamise ülesanneteks on:

Olla atraktiivne stabiilseid töökohti tagavatele jätkusuutlikele ettevõtetele.
Toetada võimalikult mitmekesise ning innovaatilise ettevõtluse tekkimist valda.
Toetada vallas tegutsevate ettevõtete jätkuvat arengut.
Tekitada noortes soovi peale kutse omandamist kutseõppeasutustes või kõrgkoolides tagasi pöörduda kodukohta, et siin oma teadmisi ja oskusi tulemuslikult rakendada.

· Luua soodsad tingimused vallaelanike ettevõtlusalase aktiivsuse ärakasutamiseks.

· Tugevdada valla ja ettevõtete vahelisi suhteid.

Valla arengueesmärkide saavutamine on võimalik kui on täidetud järgmised ülesanded:

Tehnovõrgud on tasemel, mis võimaldab ettevõtetel tõrgeteta toimida ja oma ettevõtlusalaseid eesmärke täita kõige optimaalsemal viisil. Selleks:

- Planeeringutega on määratletud tööstusalad Kõlleste vallas. Tööstusalad Ihamarus ja Kõllestes on organiseeritud.

- Koostöös ettevõtjatega on tööstusaladele rajatud või rekonstrueeritud ettevõtete vajadusi ja huvisid arvestavad ning ettevõtetele kättesaadavad keskkonna- ja tervisekaitse nõuetele vastavad tarbevee- ja kanalisatsioonisüsteemid.

- Ettevõtjatega koostöös on rajatud ettevõtete vajadustele ja huvidele vastavad transporditeed tööstusaladele.

- Rajatud on Põlva-Ihamaru-Krootuse gaasitrass, mis läbib tööstusalasid Krootuses ja Ihamarus. Tööstusaladel asuvatel ettevõtetel on võimalus liituda gaasitrassiga.

Väikeettevõtlus on konkurentsivõimeline haarates alternatiivseid ja arenguvõimelisi tegevusvaldkondi. Väikeettevõtjad omavad igakülgset informatsiooni oma tegevuse arendamiseks. Arvestatav osa vallaelanikest on hõivatud väikeettevõtluses. Kõigil valla maadel on heaperemehelik omanik, kes kasutab maad säästlikult ning otstarbekalt. Selleks:

- Korrapäraselt korraldatakse vallas ettevõtluskoolitusi ja õppepäevi. Valla raamatukogudes on olemas olulisem informatsioon väikeettevõtluse kohta.

- Võimalikult suur osa nõuande- ja sotsiaalhooldustegevustest on antud era- ja mittetulundussektori korraldada.

- Toetatakse aktiivseid, säästliku ja otstarbeka maakasutuse printsiipe järgivaid maaomanikke.

Teenindussektor on tasemel, mis vastab vallaelanike, valla ettevõtete ja valla külaliste vajadustele. Selleks:

- Ihamarusse Vana-Võru maantee äärde on rajatud teenindusjaam (tankla, toitlustuskoht, turismiinfo), mis rahuldab elanike, ettevõtete ja turistide vajadusi.

- Kõlleste valda on loodud avalik toitlustusasutus.

Põllumajandussektor on tasemel, mis tagab kõigi põllumajandusmaade efektiivse ja säästliku majandamise. Kasutust leiab kogu kogunenud põllumajanduslik inimkapital ning looduslikud ressursid. Elatustalud on suures osas asendunud tootmistaludega. Selleks:

- Kasutusotstarve on leitud endistele põllumajandushoonetele. Kasutamiskõlbmatud, ohtlikud ja maastikku risustavad vanad põllumajandushooned on eemaldatud.

- Arendatud on valla loodustingimustega sobivaid alternatiivseid põllumajandusharusid nagu linakasvatus, õlikultuuride, ravimtaimede jms kasvatamine.

- Toimuvad alternatiivseid põllumajandussuundi tutvustavad koolitused ja õppepäevad.

C. Tore puhkamispiirkond kõigile

Kõlleste vald asub väga kauni looduse keskel. Valla metsad, jõed-järved ning maastikud on ideaalsed puhkamiseks ja looduse tundma õppimiseks. Sellise turismipotentsiaali maksimaalseks, samas säästlikuks ärakasutamiseks vallas hetkel tingimused puuduvad. Vallas puudub toimiv turismiettevõtete võrgustik. Planeerimata ning korraldamata on turismimarsruudid ning puhkealad. Kuna piirkonna maine kujuneb paljuski valda külastavate inimeste hinnangute baasil, on turismivaldkonna arendamine valla jaoks väga vajalik. Kolmandaks arenguprioriteediks on Kõlleste valla jaoks turismikeskkonna arendamine. Puhkamiskeskkonna arendamise ülesanneteks on :

Tekitada ja hoida inimeste huvi Kõlleste valla vastu.
Meelitada valda perspektiivseid turismiettevõtteid.
Meelitada valda turiste.
Luua Kõlleste vallast positiivne kujutluspilt.

Valla arengueesmärkide saavutamine on võimalik kui on täidetud järgmised ülesanded:

Valla looduslikud, majanduslikud ja sotsiaalsed ressursid ja –võimalused on valla turismipotentsiaali edendamiseks rakendatud määral, mis tagab nende ressursside säilimise ning arenemise. Lisaks suvisele puhkehooajale on ära kasutatud ka talvised võimalused. Selleks:

- Vallas asuvad vaatamisväärsused, perspektiivsed puhkuse veetmise piirkonnad ning turismimarsruudid on kaardistatud ning vastavad alad üldplaneeringus kajastatud.

- Koostatud on valla turismiarenduskava.

- Kujundatud on Kõlleste vallale iseloomulikud meened.

- Koostatud on valda ja selle võimalusi iseloomustavad teabematerjalid.

- Vallateed on renoveeritud. Krootuse-Tõdu-Karilatsi tee on saanud kõvakatte.

- Janokjärve ääres on taastatud supluskoht, mis on varustatud vajalike rajatiste ning viitadega.

- Taastatud on Sahkri järve tamm, mis võimaldab Sahkri järve aktiivsemalt kasutada.

- Valla külad ja huviväärsused on märgistatud Kõlleste vallale ainuomaste tunnusmärkidega.

- Kaunid vaated maastikule on avatud. Ebaesteetilised ja ohtlikud rajatised on kõrvaldatud.

Postitee piirkond on valla peamiseks turismiteljeks, mille ümbrusesse kujundatud keskkonda sobivad ning säästva keskkonnakasutuse põhimõtetele vastavad turismiatraktsioonid tagavad puhkajate ja teiste valla külaliste turvalisuse ning heaolu. Põlva Talurahvamuuseum Karilatsis on kujunenud tähtsaks Kagu-Eesti kutuuri kandjaks ja hoidjaks. Selleks:

- Postitee piirkonnas asuvad vaatamisväärsused, puhkealad, turismiatraktsioonid on kaardistatud ja maastikul tähistatud.

- Põlva talurahvamuuseum Karilatsis on laiendanud oma tegevust vabaõhumuuseumina ning arendanud pakutavat kultuuriprogrammi.

- Palojärve ümbrus on kujundatud kompaktseks rekreatsioonialaks. Valminud ja märgistatud on Palojärve matkarada. Korrastatud on Palojärve supluskoht: paigaldatud on prügikonteinerid ning riietuskabiinid. Rajatud on vastavalt märgistatud lõkkekohad ning telkimisplatsid.

- Ihamaru postijaam-kõrtsihoone on renoveeritud.

- Taastatud on Krootuse –Palojärve tee. Parandatud on sild üle Hilba oja.

- Ihamarus – Postitee ja Põlva-Saverna tee ristis, tegutseb teenindusjaam (tankla, toitlustus, turismiinfo).

Kõlleste valla keskasula - Krootuse on kujundatud atraktiivsemaks ka turismi seisukohast. Krootuse ajalooline ja looduslik pärand on eksponeeritud tasemel, mis loob külalistele ja vallaelanikele positiivse emotsiooni. Selleks:

- Säilitatud on Krootuse mõisapark.

- Krootuse bussijaama kõrval olev tiigiga maa-ala on kujundatud küla keskpargiks.

- Orupedastiku ala on korrastatud puhkealaks ning kujundatud parkmetsaks.

- Krootusel tegutseb elanike ja külaliste soovidele ja vajadustele vastav toitlustusasutus.

Loodus- ja muinsuskaitse on tasemel, mis tagab vallas elutsevate haruldaste liikide, väärtuslike elupaikade, muinsuskaitselise väärtusega objektide ja muude valla, maakonna või Eesti jaoks oluliste objektide ja nähtuste säilimise. Kõlleste vallas elavad ning valda külastavad inimesed hoiavad, kaitsevad loodust. Kõlleste valda tuntakse tema hästi säilinud looduse ja kultuuriväärtuslike objektide poolest. Selleks:

- Looduskaitselised ja loodusväärtusega alad ning objektid on kaardistatud ja neile on koostatud kaitsekorralduskava.

- Looduskaitsealad ja –objektid, mille külastamine on lubatud on märgistatud ja viitadega varustatud.

- Muinsuskaitselise väärtusega objektid on tähistatud ja nende ümbrus vastavalt korrastatud.

D. Arenguvõimeline vald

Valla kolme arenguprioriteediga seatud eesmärkide saavutamiseks on vajalikud teatud üldised toimingud ilma milleta tegevused ei suuda täielikult oma eesmärki täita. Sellised tegevused on mainekujundus, haldussuutlikkuse tõstmine, vallaametnike ja –teenistujate pidev täiendkoolitus jms. Need tegevused võimaldavad

Luua vallale selge, positiivse ja ainuomase maine;
Tugevdada vallaelanike paigaga seotud identiteeti;
Tagada valla püsimise avalikkuse positiivse tähelepanu all;
Tagada vallaelanikele aktuaalne ja adekvaatne teabe;
Tagada valla head suhted Euroopa Liidu ning muu maailma riikidega.

Selleks:

- Perioodiliselt ilmub valla ajaleht. Ajalehe toimetamisse on haaratud kõik valla huvigrupid.

- Perioodiliselt avaldatakse informatsiooni valla arengu ja tegevuste kohta maakonna- ja riiklikes ajakirjandusväljaannetes.

- Kirjastatud on valda tutvustavad infomaterjalid.

- Valla interneti kodulehekülge aktualiseeritakse järjepidevalt. Valla ettevõtetel, kodanikeühendustel ja muudel organisatsioonidel on olemas interneti koduleheküljed.

- Vallaametnikud osalevad pidevalt täiendkoolitustel.

- Vallaametnikud on varustatud kaasaegsete ja tööks vajalike töövahenditega.

- Vallal on sõprusomavalitsused vähemalt kolmes Europa Liidu liikmesriigis ning Venemaal. Sõprusomavalitsustega toimub tihe teabe- ja kultuurivahetus.

IV OSA. TEGEVUSKAVA AASTATEL 2007 - 2013 Lisa 2 Kõlleste Vallavolikogu 09.11.2007 määrusele nr 11
Tegevus	Eelarve prognoos (EEK)								Rahastajad
Tegevus	2007	2008	2009	2010	2011	2012	2013	KOKKU	Rahastajad
Üldplaneeringu koostamine	300000	500000						800000	Kõlleste vald, KIK, Kagu Eesti jäätmekeskus
Sõiduvahendite soetamine, hooldus		50 000	50 000	70 000	50 000	50 000	70 000	340000	Kõlleste vald
Vallalehe välja andmine	20000	25000	25000	25000	25000	25000	25000	170000	Kõlleste vald
Päästekomando rajamine ja auto hooldus	10 000	120 000	15000	15000	15000	15000	15000	205 000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Kultuur, Haridus								19516000
Krootuse lasteaia rekonstrueerimine:									Kõlleste vald, EL str.fondid, Riigieelarve, RIP
Lasteaia Projekteerimine ja ehitamine		60 000	3000000					3060000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Lasteaed-hooldekodu saali remont			100000					100000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Krootuse hooldekodu renoveerimine:									Kõlleste vald, EL str.fondid, Riigieelarve, RIP
Krootuse hooldekodu laiendamine			100000	800000				900000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Haljastuse ja aia korrastamine , aiapaviljoni rajamine		50 000	50 000	50000				150000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Tuletõrjesignalisatsiooni täiendamine	13000							13000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Kõlleste rahvamaja rekonstrueerimine:									Kõlleste vald, EL struktuurifondid, RIP
Välisfasaadi ja trepi renoveerimine		920 000						920000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Saali ja abiruumide sisustamine, heli - ja valgustehnika soetamine		620 000		50 000			50 000	720000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Krootuse rahvamajja kino näitamise võimaluste loomine		78 000	50 000					128000	Kultuuriministeerium, Kõlleste vald
Krootuse Põhikooli remont:									EL struktuurifondid, Kõlleste vald
Aula renoveerimine				500 000				500000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Rõivistu rajamine			400000					400000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Krootuse kooli välisfassaadi remont ja soojustamine	1 500 000							1 500 000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Sanitaarsõlmede remont		100000		100000				200000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Tuletõrjesignalisatsioon, avariivalgustus, kohtvalgustus ja ventilatsioon		75000				30 000		105000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Krootuse kooli võimla renoveerimine:									Hasartmängumaksu nõukogu, Kõlleste vald, EL struktuurifodid
Põranda, seinte,katus ja lae remont			7600000					7600000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Riietusruumide kaasajastamine				20000				20000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Krootuse kooli võimla jõusaal			30000	30000				30000	Kõlleste vald
Krootuse vahetusse lähedusse suusaradade rajamine		40000						40000	Hasartmängumaksu nõukogu, Kõlleste vald
Krootuse kooli staadioni katte ja jooksuradade korrastamine ja vahetus		560 000						560000	Kõlleste vald, EL struktuurifondid, Kultuuriministeerium
Täiend- ja ümberõppe korraldamise toetamine	10000	10000	10000	10000	10000	10000	10000	70000	Kõlleste vald, Tööturuamet, EL struktuurifondid
Noortekeskuse rajamine				1700000				1700000	Hasartmängumaksu nõukogu, Kõlleste vald, EL
Suvise õpilasmaleva korraldamine	20000	30000	30000	30000	30000	30000	30000	200000	Kõlleste vald
Kultuuriürituste korraldamine:								0	Kultuuriministeerium, SA Põlvamaa Kultuur, Kõlleste vald, Kultuurkapital
Isetegevusringide korraldamine	10 000	10 000	10 000	10 000	10 000	10 000	10 000	70 000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Vallapäevad	15 000	30 000	30 000	35 000	35 000	35 000	35 000	215 000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Külapäevade korraldamine	10 000	10 000	10 000	10 000	10 000	10 000	10 000	70 000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Pillimeeste päeva korraldamine	10 000	10 000	10 000	10 000	10 000	10 000	10 000	70 000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Vokaalansamblite konkurss	25 000	25 000	25 000	25 000	25 000	25 000	25 000	175 000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Vesi, küte, kanalisatsioon								11645000
Kõlleste valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kava		30000						30000	Kõlleste vald
Krootuse asula veevarustuse uuendamine kogu ulatuses, veepumba vahetus, veetorni ja pumbamaja renoveerimine, trasside uuendamine, veepuhastuse seadme rajamine	30000	200 000	300 000	500 000			100000	1130000	EL struktuurifondid, Kõlleste vald , KIK
Prangli küla korterelamute veevarustuse säilitamine. Pumbamaja renoveerimine.				35000				35000	Kõlleste vald, EL struktuurifondid
Joogivee kättesaadavuse soodustamine valla territooriumil									Kõlleste vald, kik, EL , Era
Piigaste küla veesüsteemi rajamine.				300000				300000
Ihamaru puurkaevu rekonstrueerimine. Pumbamaja remont, hüdrofoori vahetus, amortiseerunud veetrassi vahetus			200000	200000	300000			700000	Kõlleste vald, EL Struktuurifondid
Krootuse asula kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamine			1000000	500 000	500 000			2000000	Kõlleste vald, Keskkonnainvesteeringute keskus, EL struktuurifondid
Ihamaru küla kanalisatsiooni väljaehitamine			50 000	500 000	2 500 000			3050000
Krootuse asula katlamaja rekonstrueerimine. Katlamaja katla vahetus, amortiseerunud soojustrasside vahetus	3 500 000	200000	200000	500 000				4 400 000	Kõlleste vald, EL struktuurifondid
Jäätmemajandus								1 205 000
Ohtlike jäätmete kogumispunkti tühjendamine ja ringi korraldamine	15 000	20 000	20 000	20 000	20 000	20 000	20 000	135 000	Keskkonnainvesteeringute Keskus, Kõlleste vald
Jäätmejaama rajamine Krootusele, tühjendamine		890 000	10 000	10 000	10 000	10 000	10 000	940 000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Sorteeritud majapidamisjäätmete konteinerite platsi ehitus ja paigaldus Krootusele, Ihamaru, Prangli, Tõdu, Piigaste, Karilatsi		60 000	60 000					120000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Koristuspäevade korrldamine									Kõlleste vald
Pakendijäätmete konteinerite täiendamine		10 000						10000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Külad, omaalgatus								81040500
Külavanemate valimine		4000	2000	2000				6000	Kõlleste vald
Mänguväljakute rajamine ja täiendamine		25 000	40 000					65000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Prangli külakeskuse tegevuse korraldamine	1000	5000	5000	5000	5000	8000	8000	37000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Karilatsi külaseltsingu toetamine ja arendamine		10 000	10 000	10 000	10000	10 000	10 000	60000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Tõdu külaväljaku taastamine				15000				15000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Ihamaru külakeskuse rajamine		10000	50 000	45000	10 000	10000	10 000	135000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Piigaste külaväljaku			25 000					25000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Veski külakogukonna arendamine, külaväljaku ja ujumiskoha rajamine	2500	2500	2500	2500	2500	2500	2500	7500	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Voore külaväljaku rajamine				15000				15000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Krootuse külla turuplatsi projekteerimine ja rajamine		25 000	90 000					115000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Krootuse külaväljaku arendamine					50000			50000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Krootuse mõisapargi arendamine ja laiendamine	10000	20000	20000			40 000		90000	Kõlleste vald, kik, EL , Era
Teed, tänavad								40 210 000
Bussijaama ja kooli vahelise tee asfalteerimine	80 000							80 000	Kõlleste vald
Krootuse küla tänavate remont ja mustkatte alla viimine	600 000	200000	400 00	400 000	300 000	500 000	500 000	2500000	Kõlleste vald
Vallateede äärsete korrastamine: puhastamine võsast, niitmine	20000	20000	20000	20000	25 000	25000	30 000	160000	Kõlleste vald
Vallateede avalikuks kasutamiseks lepingute sõlmimine									Kõlleste vald
Vallateedele täiendava katte vedu ja holdus	200 000	400 000	500 000	500 000	500 000	500 000	500 000	3 100 000	Kõlleste vald
Krootuse-Palojärve tee remont, silla taastamine.		10000						10000	Kõlleste vald
Krootuse bussijaama renoveerimine		40 000	25 000					65000
Kootuse tänavate valgustuse laiendamine ja hooldamine	50 000	25 000	25 000	25 000	25 000	35 000	35 000	220 000	Kõlleste vald
Kergliiklusteede arendamine küladesse ja külade vahel									Kõlleste vald, kik, EL , Era
Postitee äärde kergliiklustee rajamine		25 000	50 000	34 000 000				34075000
Kõlleste valda väikelennukite lennuvälja rajamine									Erakapital
Side, energia								8045000
Ihamaru, Prangli, Krootuse ja Karilatsi avaliku internetipunkti täiendamine ja hooldus				20000				20000	Kõlleste vald
I